Minu õpetajatöö algus sai alguse tänu sõbrannale, kes kutsus mind endale paariliseks. Mul oli plaan kaugelt tagasi kolida ja otsisin töökohta kodu juurest. Ma olen kogu elu lastega muidu tegelenud aga pole kunagi unistanud lasteaiatööst Oma 25 a skautluse tegemisega olen igas vanuses lastega kokku puutunud. Ma ise olen 2 tüdrukut üles kasvatanud 21a ja 22a, neil on ainult 1a 20 päeva vahet. Kasvatasin nagu kaksikuid. Lapsed elavad juba oma elu ja käivad tööl. Noorem läks uuesti kooli, uut ametit õppima. Vanem tütar ütleb koguaeg, et noorem tütar on täpselt samasugune nagu sina, kes harib end ja tööd kuhjaga seljas.
Esimene aasta lasteaias koolieelikutega andis sellise põhja alla ja nad olid väga usinad ja tublid. Tänu sellele sain aru, et koolieelikuid on hea õpetada ja nad on head õppijad.
Minu suurimateks õpetajateks sellel teel on olnud lapsed, nii enda päris isiklikud, kui ka enda rühma lapsel. Lapsed on siirad ja ausad, nad ütlevad kohe kui midagi on hästi või valesti ja annavad märku mis neile meeldib ja mis mitte. Lapsed on need kes õpetavad märkama erinevusi ja panevad otsima lahendusi.
Samuti on minu kolleegidel ja kaastöötajatel väga oluline roll minu arenemisel. On olnud nii häid kui halbu kogemusi. Seni olen ma töötanud kahe õpetaja süsteemis ja see meeldib mulle, sest minuga koos töötav abiõpetaja on läbi nende 2 aasta tore olnud, eriti tänulik olen ma oma esimesele õpetajale, kes suutis minusse uskuda, kui ma ise ka enam ei uskunud. Momendil pole paarilisega vedanud, ta on lasteaia õpetaja olnud üle 10a ja ta eelnevalt õpetanud lapsi nii, et ta toimetab omaette ,mis mulle ei sobi. Eks inimesed ongi erinevad ja neil aastatega oma kujund tööst. Ma olen tänu sellele õppinud mitte lootma paarilise peale, tuleb ise asjad ära teha, mis lastele hea on. Olen õppinud tasakaalukust ja rahu, et pole mõtet närvi minna selliste asjade peale, mis ei muutu.
Kommentaarid
Postita kommentaar