Eneseanalüüs kompententsinõuete põhjal

kuupäeval

Eneseanalüüs


Eneseanalüüs kompententsinõuete põhjal


Kompententsid õpetaja  taseme 6 kutsestandardi järgi


Õppija toetamine

Õpikäsitluse muutudes on muutnud  õpetaja ülesannet.
Enam ei ole õpetaja ülesanne anda edasi faktipõhiseid teadmisi. Hindan lapsest lähtuvat kasvatust, kus õpetaja  ülesanne on kujundada laste väärtusi ja hoiakuid, lasta lastel olla aktiivse tegutsejad ja teadmiste loojad, ise valida. Koos õpetajate ja kaaslastega lapsed avastavad, uurivad, katsetavad ja arutlevad, õpivad ise järeldusi tegema, sest laps õpib eelkõige läbi ise tegutsemise. Mina õpetajana  ei mõtle kuidagi lapsi õpetada vaid mõtlen kuidas lapsed õpivad ning see õppimine mänguliseks ja põnevaks teha.
Kasutan projektipõhist õpet ja lõimitud õppetegevusi. Nädalaplaan ja päevaplaan on paindlik ja võimaldab kohandada õppetegevusi ja -eesmärke laste arengut ja eripära arvestades. 


Rutiinsed tegevused hommikuringis on liisusalmid, kuupäeva, nädalapäeva märkimine, nädalavahetuse vestlus või eelmise päeva kokkuvõte (mida tegime, teada saime, mis meeldis).
Tere mu varbad,
Tere mu põlved,
Tere mu käed.
Tere mu silmad,
Tere mu kõrvad,
tere mu suu.
Tere kõik lapsed,
keda siin näen!

 Päeva eesmärgid arutame läbi ja paneme paika hommikuringis ja valime ning lepime kokku vahendid ja tegutsemisjärjekorra.
 Rakendame aktiivselt õuesõpet. Meil on september ja mai õues õppekuu, kus võimalikult paljud õppetegevused toimuvadki õues, käime rohkem matkamas või jalutuskäikudel. Õues  käime me iga ilmaga  vähemalt korra päevas ja võimalusel kaks korda.


Siin me arutleme, miks üks tiik on jääs ja teine mitte? Kas tohib jääle minna, või mitte?





 
 Hea ilma korral läheme hommikupoole  õue kohe peale õppetegevuste lõppu kuni erialatundide alguseni ja peale õhtuoodet kuni kojuminekuni.



Õppimise-ja arengu toetamiseks  rakendan oma töös erinevaid aktiivõppemeetodeid. Teeme grupi- ja  paaristööd, et arendada laste koostöö oskust. Paaris- ja grupitöö rakendamisel tulevad välja laste isikuomadused-näeb ära kes on liider ja kes vajab toetamist/julgustamist ning saab suunata lapsi üksteist toetama ja õpetama. Samuti õpetavad grupi- ja paaristöö kannatlikum olema ja teistega arvestama, neid kuulama. Oma õppetegevustes kasutan ka mitmeid digivahendeid nagu projektor videode  ja õppefilmide vaatamiseks.
 
 
Õppetegevused on lõimitud, seega lapsed ei märka, et nad õpivad mitut erinevat asja koos. Näiteks matemaatika (kujundid ja loendamine) seon kunstiga (rebimis ja kleepetöö) ja sinna juurde kohe ka keel ja kõne (minu kodu). Õppematerjale koostame ja kohandame tihti ise, samuti lihtsustan tekste kui rühmas on erivajadusega laps. Erinevaid mõtteid saab kolleegidelt ja internetist (ristsõnade koostamine, loogika ülesandeid, värvilehti ja meisterdamis ideid) Samuti kasutan  oma töös erinevaid programme, et tööd lastega huvitavamaks teha, näiteks powerpoint, jpm.


Sõbrapäeval sai koos lastega valmis tehtud suur täringu mäng. Seal saime harjutada täringut veeretada, täppide loendust  ja nupuga edasi liikumist.





 Kolleegidega koostöös käime ka erinevatel väljasõitudel ja korraldame üritusi.

 
Kasutame lasteaias  Eliisi digipäevikut alates sellest õppeaastast. Mõned vanemad pole veel harjunud sellega. Sinna paneme kirja päeva eesmärgid  ja teeme päeva lõpus kokkuvõtte. Kokkuvõttesse paneme kirja tegevused ja kuidas tegevused õnnestusid, parendused (mida teisti või paremini teha) ja kas eesmärk vajab veel kinnistamist. Samuti analüüsime kuu eesmärkide täitmist, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi iga kuu lõpus kuu kokkuvõttes. Laste arengut hindame individuaalselt ja hindamiseks teeme kevadel arengu hindamise mänge (joonistusülesanne, intervjuu, tööleht) ja  lõpurühmadega koolivalmidusmängu. Eliisis on ka laste arengukaardid mida täidame kevadel ja mis on aluseks uueks õppeaastaks eesmärkide seadmisel. Lastevanematega toimuvad arenguvestlused esimesel aastal sügisel ja kevadel, edaspidi enamasti kevade ning hiljem vajadusel ja lapsevanema soovil ka sügisel.
Lapse arengu jälgimiseks ja toetamiseks olen loonud  kasvumapi, kuhu kogun kõik olulised dokumendid ja tööd. Lisaks  minu valitud tähtsatele töödele (kasvutabel, vestlused,  töölehed jms.) valib laps igal aastal ka oma lemmik tööd (rebimine, kleepetöö, värvimine ja maalimine). Lisaks on arengumapis arenguvestluste kokkuvõtted, vajadusel IAK ja arengukaart.
 


Väga oluline on lastevanematega hea ja usalduslik suhe, veedab ju laps suurema osa oma päevast lasteaias. Tähtis on ka lastevanemate kaasamine õppetöösse. Mina või öelda, et meil on oma rühma lastevanematega hea ja usalduslik suhe. Lapsevanemad kutsuvad külla , et niisama ka aega veeta. Lapsevanemaid oleme kaasanud õppetööse väga erinevate projektidega, nunnunäitus, õppevahendid, matkad.
Lapsevanemate koosolekud toimuvad sügiseti, vajadusel jõulude eel või jaanuaris (lõpurühmal). Kevadel toimuvad ind.arenguvestlused. Rühma ja lapse tegemistel saavad lapsevanemad silma peal hoida facebooki´suletud grupis. Lapse arenguga seotud küsimustele vastame ka jooksvalt ning murede ja küsimuste korral on  võimalik lapsevanem suunata edasi Tallinna logopeedi juurde.

Eelmisel aastal sai vanematele väikse küsitluse tehtud lasteaia kohta. Väga positiivne tagasiside oli.  Tagasiside

Lastevanemate pool toodud materjalidest valmis meile Putukahotell.



Üks lapsevanem meisterdas meile koos oma lastega linnu toidulaua.
Linnud Pikaveres  samuti toovad lindudele head ja paremat, et neil kõhud tühjaks ei jääks.



Momendil rühmas kasutame igapäevaselt digivahendina arvutit, kust me kuulame õppefilme ja õpime laule. Kooli ruumides saab projektoriga seina peale lasta ja seal videode järgi tantsida või loodus filme vaadata.



Meil maja peale on ka Qobo - roboteod vahest toome alla ja lapsed saavad õppida. Siin meil teemas Koduloomad.


Meil pargis on õpperada, mis on tähistatud QR-koodidega. Külalised, kes külastavad parki, saab seal ajaloo kohta. Koolieelikud kasutavad oma õuesõpperaames. Mina oma väikestega veel ei ole kasutanud aga tulevikus küll. Plaan on GPS kunsti teha.

Toetan ühtsustunnet rühmas sellega, et rõhutan meie rühma, et lapsed teaksid, mis rühmas nemad käivad ning tunneksid, et neil on oma rühm. Samuti on meil lasteaias kombeks rääkida, et me oleme nagu üks suur pere ja see toetab samuti ühtsustunnet nii rühmas kui ka haridusasutuses.
Meil kapi peal on rühmareeglid, kordame neid pidevalt, sest lapsed veel väiksed,neile tuleb rohkem seletada.



 
Õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine

Õpi- ja kasvatustegevus rühmas tugineb laste individuaalseid vajadusi  arvestavale päevakavale.  Minu töö planeerimise aluseks on lasteaia päevakava,  koolieelsete lasteasutuste riiklik õppekava ja Pikavere Mõisakooli lasteaia õppekava. Olen olnud kaasatud ka lasteaia õppekava koostamise töögruppi. Neid õppekavasid kasutades koostame  igal aastal oma rühma tegevuskava. Tegevuskava koostades lähtume eelkõige laste vanusest, arengutasemest, ea kohastest oskustest, õpivajadusest ja individuaalsusest.
Pikavere  Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustegevus  nädalakava põhiselt, rakendades muutunud õpikäsitlust ja väärtuspõhist lähenemist. Vaikselt rakendame projektiõppe lisamist õppekavasse.  Õppe- ja kasvatustegevuse üld eesmärk on toetada lapse mitmekülgset arengut koostöös koduga. Minu jaoks on väga oluline arendada laste loovust ja algatusvõimet läbi mängu, toetada lapse tervikliku ja positiivse minapildi kujunemist ja  lastele turvatunde ja eduelamuse tagamine. Pean väga oluliseks ka eesti kultuuritraditsioone ja nende tutvustamist lastele.

 
Rühmas lastega tegutsedes kasutan lõimitud õppetegevusi. Jälgin, et tegevused oleksid mängulised ja loovad, et laps saaks tegevusest positiivse emotsiooni. Kuigi eesmärgid on juba varem paika pandud , siis tegevuste läbiviimisel saavad lapsed valida või kaasa rääkida kuidas lõpptulemuseni jõuda ja milliseid vahendeid kasutada. Töölehtede ja ülesannete ettevalmistamisel arvestan laste arengutaset ( töölehed on erineva raskusastmega või on lisa ülesandeid). Jälgin, et kõik lapsed jõuaksid oma planeeritud tegevuse lõpetada, et laps tunneks eduelamust  ja oleks motiveeritud tegutsema. Vajadusel on võimalus ka oma töö lõpetada õhtupoolsel ajal. 






Usun, et õige paremini õpib laps läbi kogemuse, seepärast pean väga oluliseks käelisi tegevusi. Kõiki õpitut kinnistamegi läbi käe, kas joonistades, rebides, kleepides või voolides. Tihti kasutan oma tegevustes ka grupi- ja paaristöö meetodit. Grupi- ja paaristöö tegemine õpetavad lastele koostööd, kannatlikust, läbi rääkimisoskust, teineteisega arvestamist.
 
Hommikuid alustan hommikuringiga. Pean hommikuringi väga oluliseks päeva osaks.
Hommikuringid algavad liisu salmiga, võimlemisega või muu tegevusega (massaaz, muusika kuulamine, rütmiharjutus). Seejärel märgime ära nädalapäeva, kuupäeva, kuu ja aastaaja. Kordame eelmise päeval tehtu ja kuulame ära olulised jutud. Räägime läbi milliseks kujuneb tänane päev, arutame läbi, mida me võiksime käeliseks tegevuseks teha, milliseid vahendeid vaja on. Vajadusel paneme vahendid lauale valmis. Õppetegevus oleneb  tegevusest, kas jätkame ringis või on vajalik laua äärde minna, koostada gruppe või leida oma ülesanne.  Hommikringis õppetegevustel on tähtis, et kõik lapsed saaksid võimaluse rääkida oma kogemusest, avaldada arvamust, kaasa rääkida, küsida või vastata küsimustele. Hommikuringis on hea ka jälgida ja julgustada neid lapsi, kes on pigem tagasihoidlikud. Hommikuringid õpetavad ka püsivust ja kannatlikust. Hommikuringile järgneb praktiline osa, kus läbi käelise tegevuse kinnistame õpitut kas meisterduste, maalide või töölehtede kaudu.  Tegevuse lõpus teeme kokkuvõtte õpitust ning joonistusi ja meisterdusi vaatleme hiljem  koos ja tunnustame üksteise loomingut, räägime, mida meie  märkame ja näeme. 

Siin arutame ja joonistame , et miks sibul on meile vajalik?



Sibul-kui vitamiin



Edasi jätkub päev õues olemisega  Õues olemine on väga oluline ja õues käime korra päevas iga ilmaga (ka vihmaga), õues olemise aeg on meil enamasti 1-2 tundi. Võimalusel aga käime õues kaks korda, teist korda peale magamist. Lähtudes ilmaoludest kasutan ka hea meelega  õuesõpet. 

Õues me valmistame liivast toite, uurin, mis toiduga tegu ja mis seal sees on?






Õues olemisele järgnevad planeeritud erialatunnid (liikumine, muusika).
Seejärel lõunasöök, puhke tund , äratus ja õhtuoote järgne aeg  on vabamäng või individuaalne töö, valitud tegevused ja sõltuvalt ilmaoludest õues olemine. Kord nädalas Sepsise spordiring alates 3 eluaastast.
 
 Kui märkan õpivaras puudusi, siis teen ettepanekuid, või muretsen või teen ise.



















 
Õpetamine
 
 Oskuslik keskkonna sisseseadmine on väga oluline laste arendamiseks ja õpetaja edukaks töötamiseks, mõjutab õppimist ja  õpetamisprotsessi. Oluline on nii ruum, õppevara kui ka vaimne keskkond. Õpi  keskkond on nii loodus- ja pargi - ja siseruumid.  Lisaks lasteaias õpikeskkonnale on oluline kasutada ka lasteaiaväliseid keskkondi nagu  muuseumid,   hariduskeskused, loodusrajad, talud jms.
 Rühmruum on oluline mängu- ja õpi keskkond ja selle kujundamisel pean oluliseks, et oleks piisavalt ruumi liikumiseks, mugav ja turvaline nii lastele kui ka rühmameeskonnale, võimalik muuta õpikeskkonda vastavalt vajadusele ja võimaldaks vajadusel lapsel ka aeg maha võtta ja rahulikult olla.
Meie lasteaias  on selleks väga head võimalused. Meil on avarad ruumid, mõnusalt soe ja võimalus paigutada rühmaruumi ümber vastavalt vajadusele (teeme seda 2-3 korda õppeaasta jooksul).

Rühmal on suured aknad, ja meil ka päikesepoolsed, mis võimaldavad meil edukalt kasvatada erinevaid taimi erinevate projektide raames ja niisama lastega katsetamiseks. Igal aastal külvame lastega erinevaid seemneid, oleme kasvatanud emade päevaks tomateid ja lilli. Kasvatanud seemnest-viljani nii kurke, herneid, maitsetaimi ja nendest hiljem salateid valmistanud lastega.




  Suured aknad ei ole head ainult taimede kasvatamiseks ja loomulikuks valguseks, vaid annab võimaluse  näidata laste töid ja tegemisi ning muuta rühmaruumi isikupärasemaks ka tähtpäevade või aastaaegade järgi.
Meil on magamistuba rühmaruumist eraldi. See annab võimaluse lastel ka omaette olla.
 
 Lauad toolid on reguleeritavad ja on lastele sobiva kõrgusega. Samuti on lastel tool ja koht märgistatud nimega, nii õpib laps varakult oma nime ära tundma ja kirjutama.
Rühmas on piisavalt madalaid kappe ja riiuleid mis võimaldavad rühmaruumis vabalt liikuda ja jagavad ruumi mängukeskusteks  või -pesadeks (ehitusnurk-loovusenurk, nukunurk, meisterdamise vahendite riiul, joonistusnurk jne.) Lastel on koht kus mängida autodega või mängida kodu, ehitada, joonistada, voolida, meisterdada. Mängud (lauamängud, puzled, õppemängud jms.) ja töövahendid (käärid, liimid,pliiatsid, paberid, meisterdamisvahendi jms.) on lastele vabalt kättesaadavad ja annavad võimaluse õpetada korraharjumust, sest vahendid tuleb pärast ise oma kohale tagasi asetada. Samuti õpivad lapsed juba varakult ohutult vahenditega ringi käima.
Mängukeskused annavad lastele võimaluse tegeleda  erinevate  tegevustega üksteist oluliselt segamata. Samuti on igal lapsel oma asjadele koht riiulil karbis või oma kapis. Õppematerjalid on kinnitatud silmade kõrgusele, samuti ka rühmareeglid.
Mängud on valitud riiulitele arvestades laste vanust ja huvisid ning muutub ka vastavalt projektile.
 
Peale suure rühmaruumi on meil ka mõnusalt avar õue ala, kus lastel on turvaline ja piisavalt liikumisrõõmu. Meil on olemas õue ala kahe suure liivakastiga, liumäed, erinevad ronilad, erinevad kiiged ja mängumaja ja mõisa park.  Olemas on ka aianurk, kuhu on istutatud erinevaid puid ja põõsaid lõpurühmade poolt ja peenrad, kus lastega taimede arengut jälgida, maasikaid kasvatada, lilli istutada. Akna all on meil maitseaine kast, kus meliss, aedliivatee, maasikad kasvavad ja lillekast lilledega.
Oluline õpi keskkond on ka lasteaiast eemal õppekäikudel. Meie rühmas on kombeks  käia vähemalt ühel väljasõidul, kevad-sügisel perioodil ka lisaks matkadel, õpperadadel, rabades. Eelmisel aastal käisime KIKI projekti raames õppereisil Aegnal ja Kakerdaja rabas koos kooliga.
 

 Aed

Füüsiline keskkond on väga oluline kuid sama oluline on ka vaimne keskkond. Olen kindel, et meeskonna ühtne toimimisel on oluline osa õpikeskkonna kujunemisel. Meil on kolleegiga väga hea koostöö, samuti ka õpetaja abiga. Meil on kokkulepitud ühtsed eesmärgid ja reeglid, millest kõik kinni peavad ja mis teeb meie koostöö lihtsaks. Omavahelised suhted on head, mis tagavad lastele turvatunde ja usalduse.
Rühmas on  koos lastega  mõeldud ja kokkulepitud reeglid ja need on lastele nähtavalt üles riputatud.
 
Laseme lastel teha võimalikult palju ise, sest laps õpib läbi kogemuste. Näiteks praegu kui meil on 1,6-3a vanuserühma lapsed aitavad  nad katta lauda, saavad ise endale tõsta toitu, tuua ära ja panna nõusid nõudepesumasinasse, koristada laudu. Samuti koolieelikud aitavad  õppevahendeid lauale tuua, töölehtede jagamine, ülesannete ette lugemine jne.
Rühmas tekkinud probleeme lahendame koheselt kõigi osalenud osapooltega. Õpetame lapsi oma emotsioonidega toime tulema, oma käitumist parandama, märkama abivajajat ja vabandama.
Turvariskide puhul tean, kelle poole pöörduda. Meil on lasteaias erinevad töögrupid ja meeskonnad- turvalisuse meeskond, kes igal aastal vaatab üle rühmad ja õue ala, et kontrollida mööbli korrasolekut ja kinnitusi ning atraktsioonide ohutus. Sügisel toimus majas tuletõrjekoolitus, kus harjutasime ohuolukorras majast väljumist.
 
Kiusamisvaba ja koostöise õpikeskkonna loomise nimel teeme rühmas kõik (teine õpetaja, õpetaja abi ja lapsed) omavahel koostööd. Räägime kiusamisest, teeme selle nimel kõik, et koheselt probleeme märgata ning neid lahendada, julgustame lapsi rääkima õpetajatele ja õpetaja abile kui neid kiusatakse (mõni laps räägib kiusamisest kodus emale, mitte õpetajatele lasteaias), näitame raamatutest illustreerivaid näiteid, et kiusamist vähendada. Samuti on meil rühmareeglid, mis on meil seinal,  oleme lastele neist juba rääkinud, et kätega omavahel asju ei lahendata. On olnud vajadust ka esmaabi anda ning meil on rühmas esmaabi karp olemas,  mida vajadusel kasutada. Arutleme konfliktsed situatsioonid õpetaja ning vajadusel ka õpetaja abiga läbi, et neile lahendus leida, toimub pidev infovahetus. Raskemates olukordades kaasame juhatajat ning temalt nõu küsinud. Hoiame lapsevanemaid kursis sellega, mida tema laps lasteaias teeb ning võimalikust konfliktist informeerime lapsevanemat ning palume kodus konflikti teemal lapsega vestelda. 
Lasteaias toimub õppimine läbi mängu. Meil on rühmas hommikuring ning põimime õppimist ka õuetegevustega, samuti on liikumine ja muusika. Mina lähtun laste õpetamisel püstitatud ea kohastest eesmärkidest. Õpetamist meeldib mulle teha raamatute ja piltide abil ning võimalusel lasen lastel ka temaatilist eset käega katsuda. Nt oli meil teema “sügis aias ja põllul”. Mina lasin teema raames lastel nisuvilja katsuda ning ka süüa, lastele väga meeldis, samuti said nad pimesi eristada pirni ja õuna maitset. Lisaks oli neid võimalus vaadelda otra ja sellest hiljem kunstiline pilt teha. 

Terade värvimine




Materjalid sain kohalikult põllumehelt, kes minu põllumaad rendib. Mulle meeldib lapsi õpetamisel tuua reaalsusesse ning nii palju kui võimalik, anda neile oma käega võimalust temaatilisi esemeid katsuda ja mida saab süüa, siis ka maitset proovida. Pärast õppetegevust toimub koos õppijatega analüüs ning mina saan selle kaudu teda, palju õppijatel minu jutust meelde jäi ning mida mina õpetajana muutma peaks, et asjad paremini meelde jääksid. Lapsed saavad oma liikumisvajadusi rahuldada enamjaolt liikumise ja muusika tunnis, sest need ruumid on suuremad. Rühmaruumides ma ei saa teha õppetegevusel väga suuri liikumisi, pigem on rühmaruumides õppimine rohkem paiksem. 
Ma püüan igas lapses näha arenguvõimalusi isegi siis kui tundub, et neid ei ole. Väikeste edusammude märkamine ja selle eest lapse kiitmine annab lapsele motivatsiooni jätkamiseks. 

Tagasisidestamine käib ka jooksvalt siis kui lapsevanem lapsele järele tuleb. Kui lapsevanemale midagi ei meeldi, saab ta pöörduda direktori poole, kontaktid on meil rühmas seinal. Lastele käib tagasisidestamine jooksvalt töö tegemise käigus ja ka töö lõpetamisel. 


Refleksioon ja professionaalne eneserarendamine

Lasteaias ja lastega töötamine on see mida ma teha tahan. Olen oma loomuselt rahutu ja see töö võimaldab mul  pidevalt areneda ja ennast arendada. Õpetajana ei ole mul võimalus jääda seisvasse vette, vaid motiveerib õppima ja lahendusi leidma.
Selleks, et olla professionaalne õpetaja pean ennast järjepidevalt täiendama. Selleks osalen ma koolitustel, seminaridel, majasisestel koolitustel, erinevates töögruppides ja ühisüritustel. Suurem rõhk läheb Rohelise Kooli seminaridele ja koolitustel, see teema on mulle südamele. Neid teadmisi annan südamega lastele edasi. Lastele nii meeldib.


Hoian ennast kursis haridusvaldkonnas toimuvaga, loen alushariduse teemalisi uudiseid (blogid, fb grupid), Õpetajate Lehe veebilehte, Tea ja Toimeta veebikeskkonda, samuti ka kohaliku omavalitsuse lehte. Püüan jälgida alusharidusega seotud seadusandlust ja muudatusi. Vajadusel loen erialast kirjandus, et ennast täiendada või mõne olukorraga toime tulla.
Käesoleval õppeaastal on mul sõimerühma lapsed 1,6-3a.
Hiljuti läbisin kaks väga olulist koolitust "Eelkoolipedagoogika ja Digikiirendi koolituse, mis on mind palju õpetanud ja mind muutnud eneseteadlikumaks, toetavamaks ja paremaks õpetajaks. Oskan oluliselt paremini toeks olla uuele kolleegile. Sain kinnitust, et olen hea õpetaja ja teen oma tööd hästi.
Ennast analüüsin ma igapäevaselt, kui kirjutan päeva kokkuvõtet Eliisi. Sinna läheb kirja mida ma eesmärkite täitmiseks tegin, kuidas tegin, mis õnnestus, mis ebaõnnestus ja mida teen teistmoodi, mis vajab kinnistamist.
Kevadeti  täidame õppeaasta aruannet ja eneseanalüüsi ning nende analüüside parendustest lähtuvalt püstitan endale uueks õppeaastaks uues eesmärgid, valin koolitused, loen kirjandust, valmistun uueks õppeaastaks.
 
Oma töö kohta tagasisidet saan  koheselt lastelt. Laste olekust ja käitumisest on näha kas tegevus neile meeldib või ei meeldi, on jõukohane või liiga lihtne ning minu ülesanne on seda märgata ja vastavalt reageerida/muuta/parandada. Samuti saan tagasisidet kolleegidelt rühmas, lapsevanematelt. Püüan olla avatud, ka kriitikale, sest kriitika on edasiviiv jõud muuta oma tööd paremaks.
Tagasisidet, ka negatiivset  võtan kui teist vaatenurka või kui võimalust märgata.
 
Jälgin ja väärtustan oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset tervist. Nädalavahetuseti olen aktiivsemalt liikunud,mu emal on suur aed,kus saan ennast rakendada, õnneks saab liikuda palju ka lasteaia töös. Emotsionaalse ja vaimse tervise koha pealt märkan kiiresti probleemi ning olen õpetanud endale seda, et töö probleeme ei tohi võtta liiga isiklikult, tuleb ehitada endale teatud kaitsebarjäär, et saada hakkama ka negatiivsete situatsioonidega. Olen paar korda läbi põlenud ametniku töös ning seetõttu oskan juba paremini tajuda, millal peaksin juba abi hakkama otsima. Keha annab kõigepealt teada, millal on vaja puhata.


Peaaegu kõik lapsed kohal.

Koostöö ja juhendamine

 
Lastevanematega suhtlemine ja nõustamine kuulub lasteaiaõpetaja igapäevase töö juurde. Igapäevast tagasisidet andes lähtun eelkõige positiivsest. Ma ei pea õigeks, et igal õhtul kõik lapse ebaõnnestumised lapsevanemale ette loetakse. Ka laste puhul, kellel rohkem juhtub. Suuremate murede ja probleemide puhul pean õigeks probleemi kohest lahendamist.
Minu töökogemuse jooksul olen nõustanud vanemaid erinevate probleemide puhul, alustades lapse lasteaiaga harjutamise teemast, lõpetades koolvalmiduse saavutamisega.
Sügiseti uue rühmaga alustades ja igal kevadel toimuvad meil lastevanematele arenguvestlused. Arenguvestlusted on meil kolleegiga enamasti ülesehitatud nii, et kõigepealt kuulame lapsevanemaid, nende mõtteid kuidas aasta on möödunud, mida tähele pannud ja mida soovivad. Seejärel teeme kokkuvõtte lapse arengu mängust/testidest ja tutvustame neid vanematele. Leiame lapsevanemate küsimustele/muredele lahendused, püstitame uued eesmärgid uueks õppeaastaks, anname soovitused, mida lapsevanem ise ära teha saaks. Arenguvestlused on meil alati üles ehitatud positiivses võtmes kuid murede korral ei jää need lahendamata.
Minu jaoks seni  kõige keerulisem on olnud nõustada lapsevanemat kellel on erivajadusega laps aga kes seda endale tunnistada ei taha. Meie majas kahjuks ühtegi spetsialisti pole, väga raskete juhtumite korral suuname lapsed Tallinnasse spetsialisti poole, või tuleb kooli psühholoog appi.
Probleemide tekkimise ennetamiseks pean oluliseks sügisest lastevanemate koosolekut kus saab tutvustada aasta eesmärke, plaane, panna paika reeglid ja sõlmida kokkulepped. meie rühmas on näiteks kombeks käia õues iga ilmaga (lisaks on meil õues palju vett) ja lapsevanemad teavad seda ning varustavad lapsi vajalike riietega. Samuti kokkulepped laste haigestumise ja magamisega seoses.
Toetan kolleege, meie majas alustavaid õpetajaid. Olen toeks olnud projektiõppega alustamisel, jaganud materjale ja ideid. Ma olen pigem hea kuulaja kui nõuandja kuid kui  vajatakse abi siis aitan alati heameelega.
 
 

Arendus-, loome- ja teadustegevus

Mul on olnud võimalus alustada tööd   lastaias, olla seotud kõigega, mis lasteaias päris alguses luua tuleb- meeskondade, töögruppide-ja  traditsioonide loomine.
Olen osalenud algusest peale arendus- ja loometegevuses, rääkinud kaasa õppekava koostamisel, tervist edendava lasteaia teemal, osalenud kõikides meekonna koolitustes.
Esimesel  aastal kuulusin  maja tegevuskava meeskonda, kus tegelesime õppe-ja kasvatustegevuse eesmärkide seadmisega. Olen osalenud lasteaia avamisest alates uute traditsioonide loomise juures ja osalenud  ühisürituste korraldamisel. Võtan osa alati majas toimuvatest ühisüritustest.
Olen innovaatiline ja täiendan ennast  täiendkoolitustel, valides koolitusi eelkõige oma vajadustest ja huvidest lähtudes.
Meil on majas kombeks, et kui osaleme mõnel koolitusel siis jagame koolitusel saadud materjale, infot, mõtteid ja ideid kokkulepitud ajal kolleegidele.
Mina vean läbi Pikavere kooli Rohelist Kooli tegemisi. Juhendan ja annan näpunäiteid ,kuidas võiks oma õppeprogrammidesse panna elurikkust, loodus, lasteaiaõu, Tervis ja heaolu, Globaalne kodakotsus, Transport,  Kliimamuutused, Meri ja rannik, vesi, Jäätmed ja prügi.



Mõtlen välja ja koostan  erinevaid õppematerjale, kohandan neid laste arengutaset  arvestades. Kasutan õppematerjalide loomiseks erinevaid virtuaalkeskondi nagu nt.puzzlmaker ja pidevalt uusi ideid oma töö põnevamaks muutmiseks.
Osalen hea meelega erinevates projektides, üleskutsetes, konkurssidel nagu Roheline Kool taimekasvatusprojektid, Suur Taimejaht, Hambad puhtaks, Liikuva Kutsuv kool  jne. Nendest saab lugeda postitusest Erinevates projektides osalemine.

 

Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis

Minu esimene suurem kokkupuude HEV lastega oli töötades Tugiisikuna Audismi Ühingus. Olin kokku puutunud oma esimeses töökohas erivajadustega nagu andekus, tervisest tulenev erivajadus (diabeet),  kergem autismispektri häire, keelelised erivajadused, siis oli see kogemus ikkagi pinnapealne ja vähene. 

Tööle asudes Raasiku vallavalitsusse, puutusin kokku  vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega ja sellest tulenevate probleemidega. Minu rühmas käinud vanemliku hoolitsuseta jäänud lastel oli väga erinevaid erivajadusi nagu vaimne puue, kõnehäire, psüühilisi- ja käitumuslikke häireid, õpiraskused ja ka andekaid lapsi. Tugiisikutöös sai alguse ka minu huvi HEV laste arengu toetamise vastu. Kuna mul puudus varasem kokkupuude sellisel tasandil HEV lastega siis oli mul nüüd valida kas ma õpin  ja tulen toime või annan alla ja lahkun töölt. Otsustasin, et kui on vajadus, leia lahendus! Toetasin lapsi kuidas oskasin, rakendasin koolis loengutest saadud materjali, olin olemas, pakkusin hellust, õpetasin sotsiaalseid oskusi alates kahvliga söömises ja kontakti loomist. Sellest ajast on mu südamesse jäänud just kõige erilisemalt need lapsed, kellega kõige rohkem tegelema pidin, sest nemad õpetasid mind kõige rohkem. Viimati läbisin temaatilise koolituse „Erivajadusega lapse arengu toetamine lasteaias”

Lapsevanemad esialgu probleemi ei tunnistanud, kuid  pikaajalise nõustamistöö tulemusena, vestluste ja suunamiste järel õnnestus meil  meeskonna ja psühholoogiga lapsevanemad suunata Rajaleidjasse (selgus, et nad tegelikult olid seal juba käinud varasema suunamise järel) kus tuli tagasiside, et tegemist on keele ja kõneprobleemidega ning kõne hilistumisega (alakõne). Edasi soovitasime pöörduda Laste Vaimse Tervise Keskusesse, kus määrati lapsele keskmine puue, lapsel oli ehholaalia ja kõnediagnoosiks semantilis­pragmaatiline kõnepuue. Peale puude selgumist sai laps füsioteraapiat .
 Pean oluliseks last  kiita ja motiveerida, samuti vajadusel tagasi tõmbuda ja lasta lapsel puhata kui on vajadus. Väga oluline on HEV lapsega töötamisel koostöö lapsevanematega, sest ainult ühes instantsis tegutsedes ei saa laps piisavalt abi.
 HEV lapsi lasteaias on aga üha rohkem ja abivajadus sellevõrra suurem.
Viimase kogemusega HEV lapsele abi otsimisel oleksin ilma psühholoogita hätta jäänud, sest teades, Rajaleidja keskusest siis nende ülekoormuse tõttu kogesin, et õpetajana üksi eriti kaugele ei jõua.
Pean vajalikuks, et  õpetajad koolitataks  HEV teemal rohkem ja oleks selgem kelle poole pöörduda, kust abi leida. Vajalik oleks, et  HEV lastele abi otsimine muutuks lasteaiaõpetajale lihtsamaks ja õpetajad oskaksid  rohkem märgata ja toetada HEV last.
Käisin suvel külas oma endisel tugilapsel. Laps oli nii pikaks kasvanud, et vaatasin juba alt üle, kuigi ta veel noor 13aastane. Ta on audist ja käis väike klassis, nüüd suunati Tondi uude kooli. Poisil on vanem vend, kes on ka audist aga väga raske puuetega. Käis Hillariuse koolis ja nüüd peaks kuskile omaelamise saama ehk hooldekodu. Poisil oli nii hea meel mind näha ja minu teda ka. 




Mõni laps jääb kuidagi hinge. Tal isegi meeles, kus ma elasin Tallinnas, kui isaga sealt mööda sõidavad, siis tuletavad mind meelde.
 

 
Digipedagoogika rakendamine


Minu jaoks on oluline arvestada iga õpilase individuaalse võimekusega ja luua turvaline keskkond, kus õppida ja julgelt maailma avastada. Me ei tea, missugune elu või millised töökohad minu õpilastel tulevikus on, aga saan aidata teil omandada võimalikult laia silmaringi ja soovi end pidevalt täiendada ning juurde õppida. Usun, et tänu sellele on maailm neile avatud ja nad võivad saada ükskõik kelleks.
Terve maja peale oli meil Digikiirendi koolitus,kus õppisime kasutama uusi neti lehti, mida saab õppetöös kasutada. Vanemad õpetajad vajasid abi, siis sain neid aidata. Koolitus toimus läbi moodle keskkonna.                                                                                                                                                                                                                                               Eelkooliealise lapse põhitegevus on mäng. Selle kaudu omandab laps eluks vajaminevaid oskusi. Suurt tähtsust omavad lapse jaoks mängudes mänguasjad, mis on lapsele abiks täiskasvanu maailmaga tutvumisel. Mänguasjad on ajas muutunud. Muutunud on nii mänguasjade  materjalid kui ka väljanägemine.
Blue-Bot põrandarobotiga saab ka väikestega õppida. 






QR kood  kasutamine mõisapargis. Meil on loodus õpperada, kus saame suuremate lastega teha ülessandeid QR koodi abil.




Tegin meie rühma bingo, mida aegajalt lastega kasutan, kinnistamiseks.
Ma leian, et see bingo on väga hea tähelepaneku mäng. Lapsel on ettekujutlus, kus midagi asub ja on. Kinnistub kordamisel.

Lastega nädalas korra või kaks korda käime  Lasteekraan i kodulehel, täidame vanusele vastavaid ristsõnu, küsitlusi, , meisterdusi jmp

YouTuble kuulame muusikat, muinasjutte, loodusõppefilme ja muid õppimiseks filme. Kui meil sellist võimalust ei oleks siis jääks elu nagu seisma. Lasteaiad ei suuda cd osta ja õpetajad laulda. Vähemalt mina viisi ei pea aga jorisen lastega kaasa.
Momendil õpime selle laulu järgi: Mul on kena koduke


Kuna meedia  pakub lastele aina rohkem huvi ja tegevust, siis lõimin paljud õppetegevused. Kõik tegevused on lastele olulised, huvipakkuvad ja lapsi ümbritsev. Leian, et see on vaheldusrikas ja põnev.
Tulevikus, kui suuremad lapsed on, siis kasutan digi vahendeid rohkem ja katsetame igasuguseid programme.


Kutset läbivad kompententsid


 Pean oluliseks, et õpetaja käsitleb ennast õppijana, hoiab ennast kursis haridusvaldkonna uuendustega, on innovaatiline ja rakendab erinevaid metoodikaid ja vahendeid (IKT vahendid, õpikeskkonnad, õppemeetodid). Kujundab kasvukeskkonna lähtudes laste vajadustest, eripäradest ja huvidest.
Õpetaja austab ja väärtustab ennast,  last, õpetaja ametit, kujundab ja järgib  ühiskonna väärtusi  ja norme erinevates keskkondades, olles ise eeskujulik, näidates üles austust ja hoolivust. On  empaatiline ja toetav. Õpetaja märkab, tunnustab, innustab õppijat, lapsevanemat, kolleegi. Tagab eduelamuse igale lapsele, loob positiivse suhtluskeskkonna, tagab turvavalise kasvukeskkonna.
Õpetaja oskab suhelda erinevate  sihtgruppide inimestega, nõustab. Õpetaja oskab ennast analüüsida, teab oma tugevusi ja nõrkusi ning arendab ennast  isiklike tööeesmärkide saavutamiseks leides ja läbides erinevaid koolitusi, seminare.
 
 
 
Minu tugevused ja nõrkused
 
Minu tugevused on kindlasti sõbralikkus, koostöö- ja kuulamisoskus, samuti empaatiavõime ja kohusetundlikus. Olen koostööaldis ja uuendustega kaasa minev ja paindlik,  julgen proovida uusi asju ja õpin kui midagi ebaõnnestub. Oma töös pean oma tugevuseks pean ka energilisust ja loomingulisust. Mulle meeldib kui asjad on korras.
Nõrkuseks pean oma rahutust/kannatamatust, sest ma pean koguaeg midagi tegema ja kohe,  lisaks olen ma liiga usaldav ja see maksab vahel valusalt kätte. Kõige suuremaks nõrkuseks pean ma enesekriitilisust. Nõrkuseks on ka esinemisjulgus rahva ees, mis paneb hääle värisema, eks see aastatega läheb üle. Eneseväljendusega pean ka tegelema, et kõik saaks aru nii, mida mina mõtlen.
Arendama pean endas mitte andma hinnanguid ja õppima küsima õigeid küsimusi.


Minu tunnistused Tunnistused



Kommentaarid

Postita kommentaar