Õppe ja kasvatustegevus

Õppe ja kasvatustegevus 

Üldeesmärk: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. 

Meie lasteaia õppe-ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgseks ja järjepidevaks arenguks tingimuste loomine kodu ja lasteasutuse koostöös. 

Üldeesmärgist lähtuvalt on lasteaia töötajate missiooniks toetada laste vaimset-, füüsilist- ja sotsiaalset arengut, mis tagab eeldused lastel igapäevaeluga toimetulekuks ja loob arusaama tervislikest elukommetest.  Õpetades lapsi neid järgima. 

 Seame oma eesmärke lapsest lähtuvalt, meie eesmärkideks on:

-  Õpetada lapsele tolerantsust ja sallivust, hoolivat suhtumist endasse, kaaslasesse ja ümbritsevasse keskkonda.

-  Toetada lapse loovust ning algatusvõimet, innustada last proovima uusi asju. 

-  Tutvustada lapsele üldinimlikke käitumisnorme. Selgitada tervislikke eluviise ja neist lähtuma oma otsuseid tehes. 

 Põhimõtted: 

• Soovime edendada tervislikke eluviise, tagada lastele piisava liikumisvõimaluse. 
• Järgime tervise põhimõtteid ja väldime viiruste levikut, paunustame hügieeni hoidmisele. 
• Lähtume oma töös üldõpetlikest põhimõtetest.
• Kasutame lõimitud tegevuste õpet, toetades seeläbi laste igakülgset arengut. 
• Toetame õppetegevust läbi mängu. 
• Väärtustame inimsuhteid ja õpetame neid hoidma, olema tolerantsed kaaslaste vastu. 
• Lähtume oma töös laste turvaliusest ja usaldusest, tagame eduelamuse. 
• Toetame loovust ja innustame katsetama ja uusi asju proovima. 
• Teeme koostööd laste ja vanematega, tagades harmoonilise töökeskkonna. 
• Toetame kultuurilisust, toome lasteni teiste kultuuride traditsioonid ja hoiame Eesti traditsioone au sees. 
• Toetame lapse arengut individuaalselt ja kaasame neis ka rühmatöösse. 
• Loome toetava ja arengut soosida õpi- ja mängukeskkonna. 
• Toetame sotsialiseerumist ja kaasame lapsi rollimängudesse. 
• Kasutame õuesõppe metoodikat oma iganädalases töös. 
• Loome tugisüsteemi erivajadustega lastele, lähtudes igast lapsest individuaalselt. 

 Korraldus: 

• Õppe-ja kasvatustegevuse aluseks on Pikavere Mõisakooli lasteaia õppekava ja koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava.

• Õppe-ja kasvatustöös lähtume rühma õppeaasta tegevuskavast, milles kajastuvad eesmärgid, teema, õppesisu ja tegevused.

• Õppeaasta kestvus on 1.septembrist 31.augustini. Laste arendamine toimub aastaringselt, lähtudes laste vanusest, arengutasemest ja huvidest.

• Aktiivse õppeperioodi välisel ajal toimub valmistumine uueks õppeaastaks (õppeaasta tulemuslikkuse analüüs, eesmärkide seadmine, ülesannete määratlemine, tegevuskava koostamine jmt).

• Suveperioodil (juuni–august) toimub õppetegevus enamasti õues. Põhirõhk on mängulisel  tegevusel, loovusel, avastamisel ja õpitu kordamisel. 

• Õppe-ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab päevarütmi vastavalt laste eale, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ning õpetaja kavandatud õppe-ja kasvatustegevused.

• Päevakavas on ajaliselt kokkulepitud liikumis-ja muusikaõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad.

• Õppe-ja kasvatustöö läbiviimisel lõimitakse erinevaid õppe-ja kasvatustegevuse valdkondi.

• Õppe-ja kasvatustegevus kajastatakse rühma päevikus.

• Päev algab hommikuringina, millest edasi jätkub õppetöö suuremates ja väiksemates alagruppides.

• Rühmad on avatud 07.00-19.00

·  

PÄEVAKAVA 

PIKAVERE LASTEAED-MÕISAKOOL 

LASTEAIA PÄEVAKAVA RÜHMAD 1,6-7 AASTASED

7.00 – 9.00 laste saabumine lasteaeda, mängud 

8.30 – 9.00 hommikusöök 

9.00 – 9.30 hommikuring 

9.30 - 11.00 õppe-kasvatustegevused, õueminek 

11.00 – 12.30 viibimine õues, mängud, tuppatulek 

12.30 – 13.00 lõunasöök, magamaminek 1

13.00 - 15.00 puhkeaeg 

15.00 – 15.30 õhtupoolsed tegevused 

15.30 – 16.00 õhtuoode

16.00 – 19.00 kojuminek, mängud toas ja õues 

Õppe -ja kasvatustöö valdkonnad 

Õppe-ja kasvatustegevused valdkonniti: 

 Mina ja keskkond- sihipärane vaatlus, õppekäigud, arutlemine ja vestlemine, katsete tegemine, mudelite ja plaanide koostamine, ehitusmängude mängimine, laste teatmeteoste kasutamine, meediakasvatus.

 Keel ja kõne - lastekirjandusega tutvumine, esemete, mänguasjade, piltide vaatlus, jutustamine, luuletuste õppimine, vestlemine, arutamine, lavastus- ja situatsioonimängude mängimine, fantaasia jutustamine, sõna – ja häälikumängud, kirjutamise eelharjutused, tähtede õpe, lugemine ja kirjutamine.

  Matemaatika- rühmitamine, järjestamine, võrdlemine, arvutamine, mõõtmine (kõrgused, suurused), kujundite tundmaõppimine, orienteerumine ajas ja ruumis.

 Kunst - meisterdamine, voolimine, kleepimine, joonistamine. 

 Muusika – mäng lastepillidel, laulmine, muusikas- rütmiline liikumine, musitseerimine, muusika kuulamine. 

 Liikumine – kehalise kasvatuse algsed teadmised, põhiliikumised, liikumismängud, erinevad spordialad sealhulgas kelgutamine ja tasakaal, võimlemine ja aeroobika, tantsimine ning rütmika. 

 Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu ja lapse arengu eeldatavad tulemused

Üldeesmärk: lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös. 

Põhimõtted - Laps õpib läbi mängu ja tegutsemise  eeskuju, kuulamise, kõnelemise, matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, lugemise, kirjutamise, vestlemise, jutustamise, õppekäikude, võrdlemise, arvutamise, modelleerimise, suhtlemise, mängu, harjutamise, lavastusmängude, iseseisvate ja rühmatööde jms. kaudu. 

Täiskasvanu roll on toetada õppimist ja suunata lapse enda tegutsemist eesmärgi suunas. Õppimisprotsess võimaldab mitmekülgset uurimist, katsetamist, loovat mõtlemist ja oskuste harjutamist. Kõik täiskasvanud  töötajad lasteaias  on eeskujuks ja toetajaks lapsele. Täiskasvanu vastutab teema arendamise ja kogu õpiprotsessi edendamise eest ning analüüsib dokumenteerimisel saadud infot, et planeerida uusi õpikogemusi ja olukordi. Õuesõpe, matkad loodusesse, õppekäigud ja väljas viibimine on olulisel kohal lapse silmaringi-, väärtuste- ja tervisliku eluviisi kujunemisel Laps areneb kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt ning läbi selle kujuneb tal terviklik ja positiivne minapilt ning arusaam tervise hoidmise tähtsusest. Õppe- ja kasvatustegevust kavandades ja korraldades arvestatakse laste eripära: võimeid, vanust, sugu, terviseseisundit, keelelist- ja kultuurilist tausta. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse. Lapse loomulikku huvi toetatakse ja seetõttu motiveeritakse last katsetama ja proovima uusi asju. Laps on loominguline ja julge. Laps on kaasatud igapäevatoimingutesse ning tal on kujunenud esmased tööharjumused. Laps väärtustab Eesti kultuuri ja pere traditsioone ning teiste kultuuride eripära. Õpetajad on koostöös vanematega lapse arengu suunajad ning tema arengut toetava keskkonna loojad, kus on tagatud lapse turvatunne ja eduelamused ning positiivne hoiak eesmärgistatud tegevusele.  Õpetajad abistavad ja toetavad lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel.

 Üldoskused ja eeldatavad tulemused 

MÄNGUOSKUSED 

Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskuse arendamise põhimõtteks on lapse omaalgatuse märkamatu ja tasakaalustatud suunamine. Lasteaias väärtustatakse kõiki mänguliike ja – elemente (loovmäng, õppemäng, liikumismäng, õppemäng, rollimäng, lauamäng jne). 

TUNNETUS- JA ÕPIOSKUSED 

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni. Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust otsida teavet, omandada teadmisi, oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel. 

 SOTSIAALSED- JA ENESEKOHASED OSKUSED 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda iseennast ja teisi, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. Enesekohased oskused hõlmavad lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.