Veebruaris lugesime lastega raamatust loo „Karuke otsib kodu“ ning tegime selle põhjal väikese näitemängu. Lapsed elasid loosse väga kaasa ja tahtsid ise samuti tegelasteks hakata.
Pärast loo kuulamist arutlesime koos:
– miks karuke oli alguses kurb?
– miks ta lõpuks rõõmsaks sai?
– ning mis teeb kodu heaks ja turvaliseks kohaks.
Lapsed osalesid arutelus aktiivselt ja püüdsid oma mõtteid sõnadesse panna. Oli rõõm kuulda, kuidas nad rääkisid oma perest, oma toast ja asjadest, mis neid kodus rahulikuks ja õnnelikuks teevad.
Lisaks uurisime, millistes majades inimesed elavad. Lapsed nimetasid kortermaju, eramaju, talumaju ja isegi suvemaju – nii mõnigi arvas, et vanaema juures on kõige parem kodu.
Kunstitegevuses valis iga laps endale karu kujukese, kasutas seda šabloonina ning värvis oma karu meelepäraste värvidega. Nii sai iga karu täiesti oma näo ja iseloomu täpselt nagu päris elus on iga kodu ja pere erinev, kuid kõigile ühtemoodi oluline.
Pärast loo kuulamist arutlesime koos:
– miks karuke oli alguses kurb?
– miks ta lõpuks rõõmsaks sai?
– ning mis teeb kodu heaks ja turvaliseks kohaks.
Lapsed osalesid arutelus aktiivselt ja püüdsid oma mõtteid sõnadesse panna. Oli rõõm kuulda, kuidas nad rääkisid oma perest, oma toast ja asjadest, mis neid kodus rahulikuks ja õnnelikuks teevad.
Lisaks uurisime, millistes majades inimesed elavad. Lapsed nimetasid kortermaju, eramaju, talumaju ja isegi suvemaju – nii mõnigi arvas, et vanaema juures on kõige parem kodu.
Kunstitegevuses valis iga laps endale karu kujukese, kasutas seda šabloonina ning värvis oma karu meelepäraste värvidega. Nii sai iga karu täiesti oma näo ja iseloomu täpselt nagu päris elus on iga kodu ja pere erinev, kuid kõigile ühtemoodi oluline.
Kommentaarid
Postita kommentaar